LibreOffice 25.2 abi
LibreLogo on lihtne lokaliseeritud Logo-laadne programmeerimiskeskkond, milles saab nn kilpkonna-vektorgraafikaga õpetada arvutit (programmeerimist ja tekstitöötlust), kompaktkirjastamist (DTP) ja graafilist disaini. Vaata lähemalt: http://www.numbertext.org/logo/librelogo.pdf.
LibreLogo tööriistariba () sisaldab kilpkonna liigutamise, programmi käivitamise ja peatamise, algusesse liikumise, ekraani puhastamise ja programmiredaktori/süntaksi esiletõstmise/tõlkimise ikoone ning sisestusvälja (käsurida).
Need on samatoimelised Logo käskudega "EDASI 10", "TAGASI 10", "VASAKULE 15", "PAREMALE 15". Klõpsates mõnda neist ikoonidest saab kilpkonn fookuse ja lehekülg keritakse selle asukohani.
Klõps ikoonil "Käivita Logo programm" alustab Writeri dokumendi (või valitud teksti) täitmist LibreLogo programmina. Tühja dokumendi puhul sisestatakse ja käivitatakse näidisprogramm.
Klõps ikoonil "Peata" lõpetab programmi täitmise.
Klõps ikoonil "Algusesse" lähtestab kilpkonna asukoha ja seaded.
Klõps nupul "Puhasta ekraan" eemaldab dokumendist joonistusobjektid.
The “magic wand” icon sets 2-page layout for program editing, expands and converts to uppercase the abbreviated, lowercase Logo commands in the Writer document. Change the language of the document () and click on this icon to translate the Logo program to the selected language.
Käsureal oleva käsu täideviimiseks vajuta seal Enterit. Programmi peatamiseks kasuta ikooni "Peata".
Käsurea kordamiseks hoia all Enterit, näiteks järgmise käsujadaga:
EDASI 200 VASAKULE 89
To reset the command line triple-click it or press CommandCtrl+A to select the previous commands, and type the new commands.
Turtle shape of LibreLogo is a normal fixed size drawing object. You can position and rotate it on standard way, too, using the mouse and the Rotate icon of the Drawing Object Properties toolbar. Modify Line Thickness, Line Color and Area Color settings of the turtle shape to set PENSIZE, PENCOLOR and FILLCOLOR attributes of LibreLogo.
LibreLogo joonistused ja programmid kasutavad ühte ja sama Writeri dokumenti. LibreLogo lõuend on dokumendi esimesel leheküljel. Kui sisestada enne LibreLogo programmi leheküljepiir ja määrata Logo tööriistariba „võlukepi” ikooni abil paras suurendus, ühtlasi muutes fondi suurust vastavalt, saab kuvada mugava kaheleheküljelise paigutuse, kus LibreLogo lõuend on esimesel (vasakpoolsel) ja programm teisel (parempoolsel) leheküljel.
LibreLogo on kergesti lokaliseeritav Logo-laadne programmeerimiskeel, mille LibreOffice’i tõlkekogukond juba mitmesse keelde on tõlkinud. Lihtsamate õpikunäidete puhul ühildub see ka vanemates Logo-süsteemides kirjutatud programmidega, näiteks:
FUNKTSIOON kolmnurk :suurus
KORDA 3 [
EDASI :suurus
VASAKULE 120
]
LÕPP
kolmnurk 10 kolmnurk 100 kolmnurk 200
Loendi elemendid eraldatakse komaga: ASUKOHT [0, 0]
Programmiplokid ja loendid on teistsugused
Programmiplokid tuleb mõlemal pool sulge tühiku või reavahetusega eraldada: KORDA 10 [ EDASI 10 VASAKULE 36 ]
Loendid tuleb tühikuga eraldada üksnes väljaspool sulge: ASUKOHT [0, 0], mitte aga ASUKOHT [ 0, 0 ]
Üherealisi funktsioonideklaratsioone ei toetata (FUNKTSIOON ja LÕPP peavad olema eraldi real).
Koolon pole muutujate nimede ees kohustuslik.
FUNKTSIOON kolmnurk suurus
KORDA 3 [ EDASI suurus VASAKULE 120 ]
LÕPP
Stringe saab kirjutada ka tüpograafiliselt korrektsete märkide ja Pythoni süntaksi abil.
KIRJUTA "sõna ; Logo originaalsüntaks
KIRJUTA „Suvaline tekst.” ; tüpograafiliste jutumärkidega, Writer
KIRJUTA 'Suvaline tekst.' ; Pythoni süntaks
Pythoni loendite ja stringide käsitlemine
KIRJUTA „tekst”[2] ; kirjuta „k”
KIRJUTA „tekst”[1:3] ; kirjuta „ek”
Pythoni-laadne IGALE_ELEMENDILE (ingl FOR) tsükkel
Pythoni-laadne muutujate deklaratsioon:
x = 15
KIRJUTA x
Pole eraldi päringufunktsioone:
KIRJUTA TÄITEVÄRV
p = ASUKOHT
KIRJUTA p
KORDA 10 [ ASUKOHT MISTAHES ASUKOHT p ]
Alternatiivne sulukasutus funktsioonide väljakutsumisel
TO star size color
FILLCOLOR color
REPEAT 5 [ LEFT 72 FORWARD size RIGHT 144 FORWARD size ]
FILL
END
star 100 “red”
star(100, “green”)
star(100, “blue”)
Käsud ja värvikonstandid suur- ja väiketähti ei erista:
KIRJUTA „Tere, maailm!”
kirjuta „Tere jälle, maailm!”
Muutujate nimed eristavad:
a = 5
A = 7
KIRJUTA a
KIRJUTA A
Lines of a LibreLogo program are paragraphs in the Writer document. A program line can contain multiple commands:
KIRJUTA „Tere, maailm!” KIRJUTA „LibreLogo”
Semikooloniga algavad read või reaosad kommenteeritakse rea (lõigu) lõpuni välja:
; kommentaarid
KIRJUTA 5 * 5 ; kommentaarid
Rea lõppu lisatud tildega saab programmirea murda mitmeks lõiguks:
KIRJUTA „See on väga pikk ” + ~
„hoiatusteade”
EDASI 10 ; liigub 10 punkti jagu edasi (1 pt = 1/72 tolli)
EDASI 10pt ; sama
EDASI 0,5cm ; liigub 0,5 cm edasi
EDASI 1" ; liigub 1 tolli (2,54 cm) edasi
EDASI 1″ ; sama
E 1mm
E 1cm
TAGASI 10; liigub 10 punkti tagasi
VASAKULE 90 ; keerab 90 kraadi vastupäeva
VASAKULE 90° ; sama
V 3t ; sama (kella tunniosuti järgi)
V mistahes ; teeb juhusliku suurusega pöörde
PAREMALE 90 ; keerab 90 kraadi päripäeva
PLIIATS_ÜLES ; kilpkonn liigub seejärel ilma joonistamata
PLIIATS_ALLA ; kilpkonn liigub seejärel joonistades
ASUKOHT [0, 0] ; keerab ja liigub ülemisse vasakusse nurka
ASUKOHT LEHE_SUURUS ; keerab ja liigub alumisse paremasse nurka
ASUKOHT [LEHE_SUURUS[0], 0] ; keerab ja liigub ülemisse paremasse nurka
ASUKOHT MISTAHES ; keerab ja liigub juhuslikku kohta
SUUND 0 ; keerab põhjasuunda
SUUND 12t ; sama (vt ka üles)
SUUND [0, 0] ; keerab vasakpoolse ülanurga poole
SUUND MISTAHES ; keerab suvalisse suunda
PEIDA ; peidab kilpkonna (kuni antakse käsk näita)
NÄITA ; näitab kilpkonna
ALGUSESSE ; taastab kilpkonna algse asukoha
PUHASTA_EKRAAN ; eemaldab dokumendist joonistusobjektid
TÄIDA ; sulgeb ja täidab aktiivse joonkujundi või punktid
SULGE ; sulgeb aktiivse joonkujundi või ühendab aktiivsed punktid
Näide: korrapärase kolmnurga täitmine:
EDASI 50 VASAKULE 120 EDASI 50 TÄIDA
Näide: korrapärase kolmnurga joonistamine:
EDASI 50 VASAKULE 120 EDASI 50 SULGE
PENSIZE 100 ; line thickness is 100 points
PENSIZE ANY ; equivalent of PENSIZE RANDOM 10
PLIIATSI_VÄRV „punane” ; määrab punase värvi (nime järgi, vt värvikonstante)
PLIIATSI_VÄRV [255, 255, 0] ; määrab kollase värvi (RGB-loend)
PLIIATSI_VÄRV 0xffff00 ; määrab kollase värvi (16ndkood)
PLIIATSI_VÄRV 0 ; määrab musta värvi (0x000000)
PLIIATSI_VÄRV MISTAHES ; juhuslik värv
PLIIATSI_VÄRV [5] ; määrab punase värvi (identifikaatori järgi, vt värvikonstante)
PLIIATSI_VÄRV „nähtamatu” ; nähtamatu värv kujunditele, mil pole nähtavat piirjoont
PLIIATSI_VÄRV “~punane” ; määrab suvalise punaka värvi
PLIIATSI_LÄBIPAISTVUS 80 ; määrab aktiivse pliiatsivärvi läbipaistvuse 80%-le
JOONEOTS „puudub” ; eraldi jooneotsa pole (vaikimisi)
JOONEOTS „ümar” ; ümar jooneots
JOONEOTS „ruut” ; ruudukujuline jooneots
PLIIATSIÜHENDUS „ümardatud” ; ümar jooneühendus (vaikimisi)
PLIIATSIÜHENDUS „terav” ; terav jooneühendus
PLIIATSIÜHENDUS „faasitud” ; faasitud jooneühendus
PLIIATSIÜHENDUS „puudub” ; jooneühendust pole
PLIIATSI_STIIL „pidev” ; pidevjoon (vaikimisi)
PLIIATSI_STIIL „punktiir” ; punktiirjoon
PLIIATSI_STIIL „kriipsudega” ; kriipsjoon
; kohandatud punktide ja kriipsude mustri määrab järgmiste argumentide loend:
; – järjestikuste punktide arv
; – iga punkti pikkus
; – järjestikuste kriipsude arv
; – iga kriipsu pikkus
; – punktide ja kriipsude kaugus
; – tüüp (valikuline):
; 0 = punktid on ristkülikukujulised (vaikimisi)
; 2 = punktid on ruudukujulised (pikkused ja kaugused on suhtelised pliiatsi jämeduse suhtes)
PLIIATSI_STIIL [3, 1mm, 2, 4mm, 2mm, 2] ; ...––...––...––
TÄITEVÄRV „sinine” ; täidab sinise värviga, vt ka PLIIATSI_VÄRV
TÄITEVÄRV „nähtamatu” RING 10 ; täitmata ring
TÄITEVÄRV [„sinine”, „punane”] ; üleminek sinisest punaseks
TÄITEVÄRV [[255, 255, 255], [255, 128, 0]] ; üleminek valgest oranžiks
TÄITEVÄRV [„sinine”, „punane”, 1, 0, 0] ; määrab aksiaalse ülemineku (nõutavate pöörde- ja äärisesätetega), võimalikud väärtused: 0–5 = lineaarne, aksiaalne, radiaalne, elliptiline, nelinurkne, kandiline üleminek
TÄITEVÄRV [„punane”, „sinine”, 0, 90, 20] ; lineaarne üleminek, pööratud 90 kraadi kilpkonna praeguse vaatesihi suhtes, 20% äärisega
TÄITEVÄRV [„punane”, „sinine”, 0, 90, 20, 0, 0, 200, 50] ; intensiivsus 200%-st 50%-ni
TÄITEVÄRV [MISTAHES, MISTAHES, 2, 0, 0, 50, 50] ; radiaalne üleminek juhuslike värvidega, keskme asukoht horisontaalsuunas 50% ja vertikaalsuunas 50%
TÄITE_LÄBIPAISTVUS 80 ; määrab aktiivse täitevärvi 80% läbipaistvaks
TÄITE_LÄBIPAISTVUS [80] ; lineaarne läbipaistvusüleminek 80%-lt 0%-ni
TÄITE_LÄBIPAISTVUS [80, 20] ; lineaarne läbipaistvusüleminek 80%-lt 20%-ni
TÄITE_LÄBIPAISTVUS [80, 20, 1, 90] ; aksiaalne läbipaistvusüleminek, pööratud 90 kraadi kilpkonna praeguse vaatesihi suhtes
TÄITE_LÄBIPAISTVUS [80, 20, 2, 0, 20, 50, 50] ; radiaalne läbipaistvusüleminek välimiselt 80%-lt sisemise 20% läbipaistvuseni, ääris 20%, keskme asukoht horisontaalsuunas 50% ja vertikaalsuunas 50%
TÄITESTIIL 0 ; täide ilma viirutuseta (vaikimisi)
TÄITESTIIL 1 ; must ühesuunaline viirutus (horisontaalne)
TÄITESTIIL 2 ; must ühesuunaline viirutus (45-kraadise nurga all)
TÄITESTIIL 3 ; must ühesuunaline viirutus (−45 kraadi)
TÄITESTIIL 4 ; must ühesuunaline viirutus (vertikaalne)
TÄITESTIIL 5 ; punane ristviirutus (diagonaalsuundades)
TÄITESTIIL 6 ; punane ristviirutus (horisontaal- ja vertikaalsuunas)
TÄITESTIIL 7 ; sinine ristviirutus (diagonaalsuundades)
TÄITESTIIL 8 ; sinine ristviirutus (horisontaal- ja vertikaalsuunas)
TÄITESTIIL 9 ; sinine kolmesuunaline viirutus
TÄITESTIIL 10 ; must laiade vahedega ühesuunaline viirutus (45 kraadi)
; kohandatud viirutus, mille määrab järmistest argumentidest koosnev loend:
; – stiil (1 = ühesuunaline, 2 = ristsuunaline, 3 = kolmesuunaline)
; – värv
; – joonte vahe
; – pöördenurk
TÄITESTIIL [2, „roheline”, 3pt, 15°] ; roheline ristviirutus (15 kraadi)
RING 100 ; joonistab ringi (diameeter = 100 punkti)
ELLIPS [50, 100] ; joonistab ellipsi, mille läbimõõdud on 50 ja 100 ühikut
ELLIPS [50, 100, 2t, 12t] ; joonistab elliptilise sektori (alates kella tunniosuti asendist kella 2 ajal kuni asendini kella 12 ajal)
ELLIPS [50, 100, 2t, 12t, 2] ; joonistab elliptilise lõigu
ELLIPS [50, 100, 2t, 12t, 3] ; joonistab elliptilise kaare
RUUT 100 ; joonistab ruudu (küljepikkus = 100 punkti)
RISTKÜLIK [50, 100] ; joonistab ristküliku (50 × 100 punkti)
RISTKÜLIK [50, 100, 10] ; joonistab ümardatud nurkadega ristküliku
PUNKT ; teeb pliiatsi suurusele ja värvile vastava punkti
Käsu SULGE abil saab ühendada viimased punktid, käsu TÄIDA abil saab täita punktidega määratud kujundi. Näiteks saab hõlpsasti joonistada lapiku tähe, alustades selle keskpunktist:
PLIIATS_ÜLES
KORDA 5 [
EDASI 80
PUNKT
TAGASI 80
PAREMALE 36
EDASI 50
PUNKT
TAGASI 50
PAREMALE 36
] TÄIDA
SILT „tekst” ; kirjutab teksti kilpkonna asukohta
SILT 'tekst' ; sama
SILT "text ; sama, aga ainult üksikute sõnade jaoks
RING 10 TEKST „tekst” ; määrab aktiivse joonistusobjekti teksti
FONDI_VÄRV „roheline” ; määrab fondi värvi
FONT „Linux Libertine G” ; määrab kirjatüübi
FONT „Linux Libertine G:smcp=1” ; määrab lisaks fondi lisavõimaluse (kapiteelkiri)
FONT “Linux Libertine G:smcp=1&onum=1” ; kapiteelkiri ja vanapärased numbrid
FONDI_SUURUS 12 ; määrab 12-punktise kirjasuuruse
FONDI_PAKSUS „paks” ; määrab paksu (rasvase) fondi
FONDI_PAKSUS „keskmine” ; määrab tavalise fondi
FONDI_STIIL „kaldkiri” ; määrab kaldkirja
FONDI_STIIL „tavaline” ; määrab tavalise kirja
PILT on mõeldud:
kujundite rühmitamiseks,
uute joonkujundite alustamiseks,
SVG-piltide ja SVG/SMIL-animatsioonide salvestamiseks,
asukohtade ja joonkujundite järjepidevuse säilitamiseks vasakul äärel.
; PILT [ LibreLogo_käsud ]
PILT [ EDASI 100 RING 100 ] ; puulaadne rühmitatud kujund
See also “Group” in LibreOffice Writer Help.
FUNKTSIOON puu asukoht
PLIIATS_ÜLES ASUKOHT asukoht SUUND 0 PLIIATS_ALLA
PILT [ EDASI 100 RING 100 ] ; puulaadne rühmitatud kujund
LÕPP
PILT [ puu [230, 400] puu [300, 400] ] ; rühmitatud kujundid rühmitatud kujundis
PILT ; alustab uut joonkujundit
EDASI 10 PILT EDASI 10 ; kaks joonkujundit
PILT „näidis.svg” [ RING 5 ] ; salvestab pildi SVG-vormingus kasutaja kodukausta
PILT „Töölaud/näidis.svg” [ EDASI 100 RING 5 ] ; nagu eelmine, aga suhtelise asukohaga
PILT „/home/kasutaja/näidis.svg” [ RING 5 ] ; absoluutne asukoht Unixi/Linuxi puhul
PILT „C:\näidis.svg” [ RING 5 ] ; absoluutne asukoht Windowsi puhul
PILT „animatsioon.svg” [ RING 5 OOTA 1000 RING 99 ] ; salvestab SVG/SMIL-animatsioonina (vt ka OOTA)
PILT „animatsioon2.svg” [ RING 5 OOTA 1000 RING 99 OOTA 2000 ] ; nagu eelmine, aga kõige lõpus olev käsk OOTA tekitab korduse: SMIL-i toega brauserites käivitub SVG-animatsioon 2 sekundi pärast uuesti algusest
Käsku PILT saab kasutada asukohtade ja joonkujundite järjepidevuse säilitamiseks Writeri lehe vasakul äärel:
PILT [ RING 20 ASUKOHT [-100, 100] RING 20 ]
; KORDA arv [ käsud ]
KORDA 10 [ EDASI 10 VASAKULE 45 RING 10 ] ; kordab 10 korda
; arv pole kohustuslik
KORDA [ ASUKOHT MISTAHES ] ; lõputu tsükkel
Tsüklimuutuja (ka IGALE_ELEMENDILE- ja KUNIKS-tsüklites)
KORDA 100 [ EDASI KODUSE_NUMBER VASAKULE 90 ]
Tsükkel loendi elementidele:
IGALE_ELEMENDILE i HULGAS [1, 5, 7, 9, 11] [
EDASI i
VASAKULE 90
]
Tsükkel märgijada märkidele:
IGALE_ELEMENDILE i HULGAS „tekst” [
SILT i
EDASI 10
]
KUNIKS TÕENE [ ASUKOHT MISTAHES ] ; lõputu tsükkel
KUNIKS KORDUSE_NUMBER <= 10 [ EDASI 50 VASAKULE 36 ] ; sama, mis KORDA 10 [ ... ]
Peatab tsükli.
KORDA [ ; lõputu tsükkel
ASUKOHT MISTAHES
KUI KORDUSE_NUMBER = 100 [ KATKESTA ] ; sama, mis KORDA 100 [ ... ]
]
Hüppab tsükli järgmisele iteratsioonile.
KORDA 100 [
ASUKOHT MISTAHES
KUI KORDUSE_NUMBER % 2 = 0 [ JÄTKA ]
RING 10 ; joonistab ringi igas teises asukohas
]
; KUI tingimus [ tõesele tingimusele vastav plokk ]
; KUI tingimus [ tõesele tingimusele vastav plokk ] [ väärale tingimusele vastav plokk ]
KUI a < 10 [ KIRJUTA „Väike” ]
KUI a < 10 [ KIRJUTA „Väike” ] [ KIRJUTA „Suur” ]
Loogilised tehted.
KUI a < 10 JA MITTE a = 5 [ KIRJUTA „0, 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8 või 9” ]
KUI a < 10 JA a != 5 [ KIRJUTA „0, 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8 või 9” ] ; nagu ülal
Määratleb uue sõna (või protseduuri).
FUNKTSIOON kolmnurk
KORDA 2 [ EDASI 100 PAREMALE 120 ] TÄIDA
LÕPP
KORDA 10 [ kolmnurk PLIIATS_ÜLES ASUKOHT MISTAHES PLIIATS_ALLA ]
Tagastab funktsiooni väärtuse.
FUNKTSIOON suvatäht
VÄLJUND JUHUSLIK „abcdefghijklmnopqrsšzžtuvwõäöüxy”
LÕPP
KIRJUTA suvatäht + suvatäht + suvatäht ; annab suvalise kolmetähelise märgijada
Väljub protseduurist.
FUNKTSIOON näidis arv
IF arv < 0 [ PEATA ]
KIRJUTA RUUTJUUR arv ; annab arvu ruutjuure
]
näidis 100
näidis -1 ; tulemuse asemel väljastatakse viga
näidis 25
Vaikimisi juhuväärtus värvide jm jaoks.
PLIIATSI_VÄRV MISTAHES ; juhuslik liiatsi värv
Tõeväärtus.
KUNIKS TÕENE [ ASUKOHT MISTAHES ] ; lõputu tsükkel
KIRJUTA TÕENE ; tagastab „TÕENE”
Tõeväärtus.
KUNIKS POLE VÄÄR [ ASUKOHT MISTAHES ] ; lõputu tsükkel
KIRJUTA VÄÄR ; tagastab „VÄÄR”
KIRJUTA LEHE_SUURUS; annab lehe mõõtmed punktides, nt [595,30, 841,89]
KIRJUTA PII; annab 3,14159265359
KIRJUTA „tekst” ; kuvab dialoogiakna kirjaga „tekst”
KIRJUTA 5 + 10 ; kuvab 15
KIRJUTA SISEND „Sisendväärtus?” ; küsib päringudialoogis sõne ja siis väljastab selle
KIRJUTA UJUKOMAARV (SISEND „Esimene arv?”) + UJUKOMAARV (SISEND „Teine arv?”) ; lihtne kalkulaator
OOTA 1000 ; ootab 1000 ms (1 sek)
Määrab protseduurides kasutamiseks globaalseid muutujaid.
ÜLDINE tiitelandmed
tiitelandmed = „LibreLogo”
FUNKTSIOON näide
KIRJUTA tiitelandmed
ÜLDINE tiitelandmed ; uue väärtuse lisamiseks
tiitelandmed = „globaalse muutuja uus väärtus”
LÕPP
näide
KIRJUTA tiitelandmed
KIRJUTA JUHUSLIK 100 ; suvaline ujukomaarv (0 <= x < 100)
KIRJUTA JUHUSLIK „tekst” ; suvaline täht stringist „tekst”
KIRJUTA JUHUSLIK [1, 2] ; juhuslik loendi element (1 või 2)
KIRJUTA TÄISARV 3,8 ; väljastab 3 (täisosa arvust 3,8 )
KIRJUTA TÄISARV JUHUSLIK 100 ; juhuslik täisarv (0 <= x < 100)
KIRJUTA TÄISARV „7” ; teisendab sõnena antud parameetri täisarvuks
; teisendab sõnena antud parameetri ujukomaarvuks
KIRJUTA 2 * UJUKOMAARV „5,5” ; väljastab 11,0
; teisendab arvuna antud parameetri sõneks (stringväärtuseks)
KIRJUTA „Tulem: ” + SÕNE 5 ; väljastab „Tulem: 5”
KIRJUTA 10 * SÕNE 5 ; väljastab 5555555555
KIRJUTA RUUTJUUR 100 ; annab 10, mis on ruutjuur 100-st
KIRJUTA SIN 90 * PII/180 ; annab 1,0 (siinus 90°-st radiaanides)
KIRJUTA COS 90 * PII/180 ; annab 1,0 (koosinus 90°-st radiaanides)
KIRJUTA LOG10 100 ; annab 2,0 (kümnendlogaritm 100-st)
KIRJUTA ÜMARDA 3,8 ; annab 4 (3,8 ümardatult)
KIRJUTA ÜMARDA JUHUSLIK 100 ; juhuslik täisarv (0 <= x <= 100)
KIRJUTA ABS -10 ; annab 10, mis on -10 absoluutväärtus
KIRJUTA LOENDA „tekst” ; annab 5, märkide arvu sõnas „tekst”
KIRJUTA LOENDA [1, 2, 3] ; annab 3, loendi mahu
; teisendab loendi Pythoni hulgaks
KIRJUTA HULK [4, 5, 6, 6] ; väljastab {4, 5, 6}
KIRJUTA HULK [4, 5, 6, 6] | HULK [4, 1, 9] ; väljastab {1, 4, 5, 6, 9}, hulkade ühendi
KIRJUTA HULK [4, 5, 6, 6] & SET [4, 1, 9] ; väljastab {4}, hulkade ühisosa
KIRJUTA HULK ([4, 5, 6, 6]) - HULK [4, 1, 9] ; väljastab {5, 6}, hulkade vahe
KIRJUTA HULK [4, 5, 6, 6] ^ HULK [4, 1, 9] ; väljastab {1, 5, 6, 9}, hulkade sümmeetrilise vahe
; Python-like list generation
PRINT LIST RANGE 10 ; print [0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9]
PRINT LIST RANGE 3 10 ; print [3, 4, 5, 6, 7, 8, 9]
PRINT LIST RANGE 3 10 3 ; print [3, 6, 9]
FOR i IN RANGE 10 50 10 [ ; loop for [10, 20, 30, 40]
FORWARD i
LEFT 90
]
; eemaldab loendist korduvad elemendid, kasutades hulga ja loendi vahel teisendamist
KIRJUTA LOEND (HULK [1, 3, 5, 5, 2, 1]) ; väljastab [1, 3, 5, 2]
Teisendamine Pythone ennikuks (korteežiks ehk muudetamatuks loendiks)
KIRJUTA ENNIK [4, 5]
Tagastab sorditud loendi.
KIRJUTA SORDITUD [5, 1, 3, 4] ; tagastab [1, 3, 4, 5]
Asendab märgijadasid regulaaravaldiste abil.
KIRJUTA ASENDA („t”, „T”, „tekst”) ; annab „Tekst” („t” asemel on „T”)
KIJUTA ASENDA („(.)”, „\\1\\1”, „tekst”) ; annab “tteekksstt”, kõik tähed kahekordselt
Otsib märgijadasid regulaaravaldiste abil.
KUI OTSI („\w”, „sõna”) [ KIRJUTA „Üks täht sõnas.” ]
Leiab sisendstringist kõik märgijadad, mis vastavad antud regulaaravaldisele.
KIRJUTA LEIA_KÕIK(„\w+”, „Kassid, koerad.”) ; annab [„Kassid”, „koerad”], s.t loendi neist sõnadest
KIRJUTA MIN [1, 2, 3] ; väljastab „1”, mis on loendis vähem
KIRJUTA MAX [1, 2, 3] ; väljastab „3”, mis on loendis suurim
PLIIATSI_VÄRV „HÕBEDANE” ; määrab värvi selle nime järgi
PLIIATSI_VÄRV [1] ; identifikaatori järgi
PLIIATSI_VÄRV „~HÕBEDANE” ; juhuslik hõbejas värv
| Identifikaator | Nimetus | 
|---|---|
| 0 | MUST | 
| 1 | HÕBEDANE | 
| 2 | HALL | 
| 3 | VALGE | 
| 4 | KASTANPRUUN | 
| 5 | PUNANE | 
| 6 | LILLA | 
| 7 | MAGENTA / FUKSIAPUNANE | 
| 8 | ROHELINE | 
| 9 | LAIMIROHELINE / LAIMIKARVA | 
| 10 | KOLLAKASROHELINE / OLIIVROHELINE / OLIIVIKARVA | 
| 11 | KOLLANE | 
| 12 | MERESININE | 
| 13 | SININE | 
| 14 | SINAKASROHELINE | 
| 15 | ROHEKASSININE / TSÜAAN | 
| 16 | ROOSA | 
| 17 | TOMATIPUNANE / TOMATIKARVA | 
| 18 | ORANŽ / APELSINIKARVA | 
| 19 | KULDNE | 
| 20 | VIOLETNE | 
| 21 | TAEVASININE | 
| 22 | ŠOKOLAADIPRUUN / ŠOKOLAADIKARVA | 
| 23 | PRUUN | 
| 24 | NÄHTAMATU |